Meie kiiretempolises ühiskonnas oleme ümbritsetud igapäevaelu pingetega ning mõnikord pimestatud soovist omada ja saavutada. Sellega unustame sageli oma keha ja meelte tõelised vajadused. Tihti sunnivad tavad ja ühiskond omaks võtma harjumusi, mis on sõjajalal meie vajadustega. Igapäevases elus on igaüks meist sunnitud tegema lugematu hulk otsuseid-mõned näiliselt väikesed ja tunduvad ebaolulised, mõjutavad aga määravalt meie tervist ja elu. Meile antud õiguse läbi valida, harjutades seda võimast instrumenti kasutama igapäevaste otsuste juures, kooskõlas meie organismi tegelike vajadustega, saame me lõigata tõelist tasu. Kõnekäänd et “iga mees on oma saatuse sepp” on ehtne!
Ennetamine on parem kui ravimine.
II Maailmasõja järgselt on inimesed saavutanud tohutult suurt edu meditsiinilise tehnika arengus, kuid kõik see on eeskätt suunatud raskete haiguste raviks ja mitte nende ärahoidmiseks. On tõsi, et paljud ekslikult usuvad, et päritud jooned ja tunnused on need otsesed faktorid, mis mõjutavad elu kvaliteeti ja elu pikkust. Tegelikult sõltub tervis otseselt kahest tegurist.
1. Mida me oma kehasse paneme.
2. Mida me oma kehaga teeme.
Lihtne mõiste, mis võtab kokku ja väljendab mõlemat kontseptsiooni on eluviis. On hea uudis, et kuigi me ei saa muuta päritud geneetikat, saame me seda teha oma eluviisiga. Õiged eluviisivalikud võivad ära hoida ja ennetada nende haiguste arengut ,mille jaoks on meil eelsoodumus ning mille suhtes oleme eriti vastuvõtlikud. Seetõttu võib kindlalt väita et, tervis ei sõltu juhusest, vaid õigetest valikutest, mis määravad meie isikliku vastutuse osa meie elu ja tervise kujunemisel. Kontseptsiooni, et läänelikust eluviisist sõltuvad haigused on just eluviisi endaga seotud, ning seetõttu on nad ennetatavad ja tagasi pööratavad, peavad enamik maailma teadlastest 20. sajandi tähtsamaks avastuseks meditsiinivaldkonnas. Tänapäeva teaduslike uurimuste enamik kinnitab, et suurem osa juhtivatest surmapõhjustest elanikkonna seas, on ennetatavad. Kaks peamist surmapõhjustajat heaolumaades ja seda ka meil Eestis ,on südame veresoonkonna haigused, sealhulgas insult ning vähk. Paljude inimeste jaoks on südameatakk esimeseks signaaliks eesootavatest raskustest. Mõned inimesed hakkavad tundma valu pingutuste puhul. 1/3 südameataki juhtumistest lõppeb äkksurmaga.
8 vabaduse seadust.
Selleks, et omada ja nautida tervisest tulevat vabadust ja heaolu, peame me tutvuma ja omaks võtma eluviisi, mis on harmoonilises kooskõlas meie olemise muutumatute seadustega. Need seadused on vundamendiks, millest inimkonna tervis oleneb. Nad on imeliselt lihtsad: PUHAS ÕHK, PÄIKESEVALGUS, MÕÕDUKUS, PUHKUS, LIIKUMINE – HARJUTUSED, TOITUMINE – ÕIGE DIEET, VEEKASUTAMINE, HINGERAHU.
Meile võib tunduda, et see kõik on elementaarne ja me omame seda kõike niigi enesele teadvustamata, kuid inimkonna olukord ja seal vikatina tegutsevad haigused tõestavad vastupidist: me vajame lihtsate tõdede taasavastamist helgema homse nimel. Nende seaduste rakendamine on nii ennetava kui ka tervist taastava funktsiooniga. Samas läheb nende seaduste vägivaldne rikkumine maksma tervisest tuleneva vabaduse kaotuse. Iga haigestumise juhul tuleb põhjus välja selgitada. Ebatervislikud tingimused tuleb muuta, väärad harjumused korrigeerida. On tõsi, et nende põhimõtete järgimiseks on vajalik teatud hulk hoolt ja pingutust. Seetõttu võib nii mõnigi ekslikult arvata, et sellised nõuded on kitsendavad ja piiravad. Siiski, arvestades näiteks seda, et astronaut ,kes maandub Kuul kosmaselaevas ,on võimeline sihtpunkti saabuma üksnes järgides selles valdkonnas eksisteerivaid füüsikaseadusi. Olen kindel, et ta ei pea neid seadusi piiravateks, kuna tänu nende rakendamisele jõuab ta kohale.
Lihtne kuid mõjuv
Mõned võivad arvata, et sellised seadused ja vahendid on liiga lihtsad ja üldised,et olla efektiivsed. Ometi nende ilu on nende lihtsuses, üleüldises kättesaadavuses, lubatavuses ja nende kasutamise võimalikkuses erinevate võimete, ea ja ühiskonna kihti kuuluvate inimeste poolt. Dr. William Castelli , Framingham´i Kardioloogia Instituudist väidab, et “Lääne meditsiini suurim väljakutse ja raskeim ülesanne on õpetada ja motiveerida patsiente vastu võtma tervislikke eluviise”.
California Ülikooli Rahvusliku Tervise õppetooli dekaan dr.Breslow teostas 7000 californialase seas klassikalise uurimuse. Üheksa aasta jooksul uuris dr. Breslow nende seitsme terviseharjumuse vastastikust suhet suremuse suhtarvuga. Uuritavateks terviste harjumusteks oli:
1. tervisliku hommikusöögi söömine
2. hoidumine alkohoolsetest jookidest
3. hoidumine suitsetamisest
4. hoidumine pidevast näksimisest
5. regulaarne harjutuste sooritamine
6. ideaalse kehakaalu alal hoidmine
7. piisavas puhkuse ja unere?iimis
Uurimuse tulemus näitas, et kõigi 7 harjumuse ühte liitmise ja rakendamisega, saab patsient oma elule lisada 11 ekstra aastat.. Kas või ühestki terviseharjumusest loobumine tõi endaga kaasa mõjuva eluväljavaate vähenemise. Näiteks uurimuse alusel ilmnes ,et regulaarse hommikusöögi vahele jätmine, võib vähendada potensiaalset eluiga 4,5 aasta võrra, harjumuspärane suitsetamine 8 aasta võrra.